Kuigi küülikud on ühed populaarseimad väikeloomad, on nende pidamise kohta endiselt liikvel palju väärarusaamasid. Paljud tänapäeval levinud uskumused pärinevad multifilmidest, reklaamidest ja iganenud pidamissoovitustest. Tihti kujutatakse küülikut ette porgandit näriva puuriloomana, kes vajab vähe tähelepanu ning sobib hästi lapse esimeseks lemmikloomaks. Ka lemmikloomapoodides näeb sageli kitsaid puure ja aegunud pidamisvõtteid, mis aitavad neid väärarusaamu alal hoida.
Kahjuks võivad need müüdid viia olukordadeni, kus küülik jääb üksikuks, tema vajadused jäävad rahuldamata, ta haigestub või loobutakse temast sootuks.
Järgnevalt oleme koondanud kümme levinuimat müüti ning soovitused, mida teadus ning loomade heaolu organisatsioonid tegelikult soovitavad.
Müüt 1: Küülik on ideaalne lemmikloom väikesele lapsele
Tegelikkus: küülik ei ole lapsele mõeldud esimene lemmikloom
Tihti peetakse küülikut heaks esimeseks lemmikloomaks, sest ta on väike, armas, vaikne ning teda tundub lihtne pidada. Tegelikkuses on küülikud saakloomad ning nad kardavad instinktiivselt igasugust haaramist ja süles hoidmist, kuna looduses tähendab see tavaliselt kiskja küüsi sattumist. Seetõttu ei naudi enamik küülikuid kallistamist ning võivad hirmu tõttu rabeleda, hammustada või küünistada.
Väikestel lastel on sageli raske mõista küüliku kehakeelt ja vajadusi. Seetõttu tuleks küülikut käsitleda pigem lemmikloomana, keda jälgitakse ja kellega suheldakse tema tingimustel.
Müüt 2: Küülik peaks elama üksinda
Tegelikkus: küülikud on väga sotsiaalsed loomad
Looduses elavad jänesed kolooniates ning suhtlevad pidevalt liigikaaslastega – nad magavad koos, mängivad ja tunnevad end turvalisemalt grupis.
Ka küülikud vajavad enamasti teise küüliku seltskonda. Hästi sobitatud ja steriliseeritud/kastreeritud paar pakub teineteisele seltsi ööpäevaringselt viisil, mida inimene ei suuda asendada. Üksinda elaval küülikul võib esineda rohkem igavust, stressi ja käitumisprobleeme.
Uuringud ja loomade heaolu organisatsioonide soovitused näitavad, et paaris või grupis elavad küülikud on rahulikumad, aktiivsemad ja vähem stressis. Inimene ei suuda asendada ööpäevaringset küülikust kaaslast.
Müüt 3: Küülik võib elada puuris
Tegelikkus: puur ei paku küülikule piisavalt liikumisruumi
Küülikud vajavad loomuomast võimalust joosta, hüpata, kaevata ja käppadele tõusta. Selle jaoks on vaja avarat elukeskkonda ning igapäevast liikumisvõimalust.
Väike puur piirab loomuomast käitumist ning võib põhjustada ülekaalu, lihasnõrkust, liigeseprobleeme ja frustratsioonist tingitud käitumishäireid.
Soovitused näevad ette, et kahel küülikul peaks olema võimalus pidevalt kasutada vähemalt 3 × 2 meetri suurune eluala. Oluline on rõhutada, et see ei ole ala, kuhu küülik pääseb ainult päevasel ajal. Ka öösel peab tal olema piisavalt ruumi vabalt liikuda.
Müüt 4: Küülik sööb peamiselt porgandit
Tegelikkus: porgand on maius, mitte põhitoit
Multifilmid ja reklaamid on loonud kuvandi, et küüliku põhitoit on porgand. Tegelikult sisaldab porgand palju suhkrut ning seda tuleks pakkuda vaid väikestes kogustes maiusena.
Küüliku toidulaua põhiosa peab moodustama kvaliteetne kuiv hein, mis moodustab ligikaudu 80–90% tema toidulauast. Sellele lisanduvad lehtköögiviljad, maitsetaimed ning väike kogus kvaliteetset kuivtoitu.
Müüt 5: Hein on lihtsalt allapanu
Tegelikkus: hein on küüliku põhitoit
Küüliku hambad kasvavad kogu elu ning vajavad pidevat kulutamist. Lisaks sõltub küüliku seedesüsteemi normaalne toimimine suurest kogusest kiudainetest. Hein aitab hoida hambad korras, toetab seedimist ning vähendab tõsiste terviseprobleemide riski.
Hein peab olema küülikule kättesaadav ööpäevaringselt. Kui küülik sööb vähe heina, tasub sellele kindlasti tähelepanu pöörata.
Müüt 6: Küülik ja merisiga on head kaaslased
Tegelikkus: erinevad liigid ei suuda teineteise vajadusi täielikult rahuldada
Varem peeti küülikuid ja merisigasid sageli koos, kuid tänapäevased soovitused seda ei toeta. Liikidel on erinevad suhtlusviisid, toitumisvajadused ja käitumismustrid.
Küülik on tavaliselt suurem ja tugevam ning võib mänguhoos või domineerimiskäitumise käigus merisiga tahtmatult vigastada. Lisaks vajavad mõlemad liigid eelkõige oma liigikaaslaste seltskonda.
Müüt 7: Küülik on lihtne ja vähenõudlik lemmikloom
Tegelikkus: küüliku omanik vajab palju teadmisi, aega ja raha.
Küüliku pidamine ei piirdu toidu etteandmise ja allapanu vahetamisega. Küülik vajab igapäevast tähelepanu, sobivat elukeskkonda, kvaliteetset toitu, liigikaaslast ning regulaarset eksootiliste loomade veterinaari kontrolli.
Lisaks on küülikud osavad oma haigusi varjama. Sageli muutuvad sümptomid märgatavaks alles siis, kui probleem on juba tõsine. See tähendab, et omanik peab oskama märgata juba väikeseid muutusi tema käitumises, söögiisus või väljaheidetes.
Küülikud võivad elada üle kümne aasta vanuseks. Seega on küüliku võtmise näol tegemist pikaajalise kohustuse ja vastutusega.
Müüt 8: Küülik armastab süles olemist
Tegelikkus: enamik küülikuid ei tunne end süles turvaliselt
Saakloomana seostab küülik maast lahti tõstmist sageli ohuga. Kuigi mõned isendid taluvad süles hoidmist paremini kui teised, eelistab enamik küülikuid ise inimese juurde tulla.
Usaldusliku suhte loomisel on palju tõhusam istuda põrandal ja lasta küülikul ise kontakti otsida. Nii õpib ta inimest usaldama ning tunneb end turvalisemalt.
Kuigi aja jooksul võib küülik õppida inimest usaldama ja tema seltskonda nautima, ei tasu eeldada, et temast saab süleloom. Paljud küülikud jäävad ka usaldusliku suhte korral loomult pigem tagasihoidlikuks ning eelistavad suhelda omal algatusel ja omas tempos.
Müüt 9: Küüliku võib võtta lemmikloomaks impulsiivselt
Tegelikkus: teadmatus on üks peamisi põhjusi, miks küülikud varjupaika jõuavad
Küülikuid võetakse sageli emotsiooni ajel. Eriti tavaline on see lihavõtete perioodil, kui neid kujutatakse armsate ja lihtsate lemmikloomadena. Hiljem selgub, et küülik vajab märkimisväärselt rohkem ruumi, aega, teadmisi ja rahalisi kulutusi, kui algselt arvati. Mõne omaniku jaoks tuleb üllatusena ka see, et küülik võib elada üle kümne aasta.
Seetõttu on oluline teha enne looma võtmist põhjalik eeltöö ning kaaluda hoolikalt, kas ollakse valmis tema eest vastutama kogu tema elu jooksul.
Müüt 10: Küülik on õnnelik seni, kuni tal on toit ja vesi olemas
Tegelikkus: küülik vajab sama palju hoolt nagu iga teine lemmikloom
Küüliku heaolu ei tähenda üksnes ellujäämiseks vajaliku tagamist. Ta vajab võimalust liikuda, uurida ümbrust, kaevata, närida, mängida, puhata ja suhelda nii inimeste kui ka liigikaaslastega.
Nutikad ja uudishimulikud loomad vajavad ka vaimset tegevust. Keskkonna rikastamine tunnelite, peidukohtade, närimismaterjalide ja otsimismängudega aitab ennetada igavust ning toetab loomuomast käitumist.
Allikad: koduleht „Rabbit Welfare Association and fund“ ja raamat „The Rabbit raising problem solver“