Teksti aitas tõlkida ja kirjutada:
Karl Evert Kärvet – MTÜ Rõõmsad Hüpped vabatahtlik
Küülikud on saakloomad mistõttu nad vähemal või rohkemal määral sõltuvad oma liigikaaslastest. Ka looduses sõltuvad küülikud üksteisest mitte ainult sooja hoidmiseks vaid ka kindlustunde saamiseks. Küülikud hoiatavad teineteist, kui läheduses on näiteks kiskjad või mõni muu oht.
Koduküülikud naudivad koos söömist, magamist ja aja veetmist. Kui küülikul on võimalus, siis ta eelistab aega veeta liigikaaslasega ja üksinda elav küülik tunneb pidevat ärevust. Ta peab olema ööpäevaringselt ohu suhtes valvas ning teise küüliku puudumisel ei saa kunagi täielikult lõdvestuda, kuna keegi teine ei hoiata ohu eest. On tõestatud, et üksinda peetavatel küülikutel esineb käitumist, mis viitab halvale heaolule, näiteks aediku võrede närimine, mistõttu võib teha järeldusi, et kaaslase olemasolu vähendab nende stressi.
Küülikud on sotsiaalsed loomad ja tihtipeale arvatakse, et inimene on võimeline pakkuma piisavalt seltskonda. Küülikud aga suhtlevad vaid küüliku keeles. Nad ei räägi samat keelt ei inimese, merisea ega näiteks kassiga. Kõik need väikesed kehakeele märgid, mida meie ei märka, on küülikute omavaheline suhtlus. Ja nagu ka inimesed on kõik küülikud indiviidid. Osad küülikud naudivad inimeste seltskonda, teised samas üldsegi mitte. Igal juhul on vähemalt paaris neil parem elada ning nad pakuvad üksteisele piisavalt seltskonda ning tuge.
Joonis. Üksikult ja mitmekesi elavate küülikute stressitase. Üksinda elavad küülikud veedavad proportsionaalselt rohkem aega valvsana, vähendades seda aega, kui ta suhtleb tavapäraselt rahulikult omanikuga.
Uuringute kohaselt on küülikule ikkagi kõige paremateks kaaslasteks teised küülikud. Kõige paremini sobivad tavaliselt kokku steriliseeritud emane ning kastreeritud isane. Peale lõikust tuleb oodata paar nädalat, et hormoonid saaksid rahuneda. Seejärel saab hakata küülikuid omavahel bondima. Bondimine on tegevus, mille käigus tutvustatakse küülikuid omavahel ning julgustatakse neid otsima üksteise lähedust. Kuigi küülikud on sotsiaalsed, on nad ka väga territoriaalsed loomad, seega võib nende bondimine võtta veidi kannatust ja aega. Bondimine käib tavaliselt kindlate reeglite järgi! Mõned soovitused bondimiseks on välja toodud ka meie blogis.
Lisaks oma lemmiklooma elu parandamisele on küülikule sõbra pakkumine teile kui omanikule palju kasulikum. Näha oma lemmikloomi rõõmsalt koos magamas on puhas rõõm!
Allikad:
- Blue Cross – Bonding and companionship for rabbits Bonding and companionship for rabbits | Blue Cross
- RSPCA – What companionship do rabbits need? What companionship do rabbits need? – RSPCA Knowledgebase
- Rabbit Welfare Association & Fund – Rabbit Companionship https://rabbitwelfare.co.uk/companionship/
- Lidfors L (1997) Behavioural effects of environmental enrichment for individually caged rabbits. Appl Anim Behav Sci 52:157–169
- Chu LR, Garner JP, Mench JA (2004) A behavioral comparison of New Zealand White rabbits (Oryctolagus cuniculus) housed individually or in pairs in conventional laboratory cages. Appl Anim Behav Sci 85:121–139
- Bradbury G (2018) Behavioural Problems in Rabbits. A Clinical Approach.